Grünfin

Grünfin Blog

Millist muutust toob üks aasta (kvartalikokkuvõte, kvartal 4, 2023)

Laul “What a Difference a Day Makes” (tõlkes: “Millist muutust loob üks päev”) Dinah Washington, 1959)  räägib muutustest, mis toimuvad lühikese aja jooksul. 

Minu lemmikuks sellest laulust on fraas 

  • “What a difference a day made… / Millise muutuse lõi üks päev
  • 24 little hours…/ vaid napid 24 tundi
  • brought the sun and the flowers, / tõid meile lilled ja päikesekiired
  • where there used to be rain.” / sinna, kus varem olid vihma veenired.

Täna tundub, et kõik investorid tunnevad üsna samamoodi - lihtsalt ühe päeva ja 24 tunni asemel on muutused toimunud “napi” 365 päeva, ühe aastaga. 

2023 oli investoritele hea aasta, finantsturgudel läks hästi! 

Nii USA S&P 500 kui MSCI Europe aktsiaindeksid lõpetasid aasta vastavalt 26,3% ja 15,8% plussis. Võlakirjad kerkisid Bloombergi Euro Aggregate’i indeksi järgi suisa 7,2%.

Ja need on oluliselt kõrgemad tootlused kui ajaloolised aasta keskmised. 

***

**Nüüd hüppame korraks ajamasinasse, **reisime ajas tagasi täpselt ühe aasta ja räägime investoritega siis. 

On jaanuar 2023. Üldine meelestatus investeerimise osas oli äärmiselt pessimistlik. S&P 500 ja eurovõlakirjade indeks oli 2022. aastal ca 18% langenud. Investorid olid närvilised, mõtlikud ja mitmed neist olid oma toonaseid investeeringuid languses müümas.

Paraku toob närvilisust ja hirmu investeerimises just lühikese perspektiivi järgimine. Sestap tuletasime oma aastataguses uudiskirjas kõigile Grünfini kasutavatele investoritele meelde, et 

  •  “läbi ajaloo on finantsturgude kasv alati lõpuks langust võitnud” ja;
  •  “Mõistlik on vaadata pikka perspektiivi, investeerida pidevalt ja mõista, et turgude ajastamine on keeruline "

Tõepoolest, pidev investeerimine on äärmiselt nutikas investeerimisstrateegia, mis laseb finantsturgude tõusust osa saada siis, kui üldised meeleolud veel negatiivsed on. 

Näeme, kuidas meie investorid seda nõuannet ideaalselt ära kasutasid. Jah, selle ühe aastaga juhtus palju ning meelestatus ja meeleolud investeerimise osas on hoopis teised. 

Mis siis täpsemalt 2023. aastal juhtus?

**Oleme tagasi ajamasinas. 2023. aasta algus. **

Ehk mäletad aasta algusest meeletult kõrget inflatsiooni ja keskpankade pidevat intressimäärade tõstmist, mis jõudsid aastakümnete kõrgeimale tasemele. Intresse tõstes lootsid keskpangad vähendada nõudlust raha järele, mis omakorda aitaks inflatsiooni ohjata.

Jah, intressimäärade tõstmise strateegia toimis. Inflatsioon hakkas tasapisi normaliseeruma ja tekitas lootust, et ka intressimäärad taas langustrendi liiguksid. Madalamad intressimäärad peaksid ju lõpuks aitama kõiki: nii majandust, tarbijaid, ettevõtteid kui ettevõtete kasumeid. 

Inflatsioon on tagasi 3% piiril. Grünfini artikkel. Market expect central banks to cut interest rates in 2024 and 2025

/Tuleb tõdeda, et aasta 2023 ei olnud kõik vaid “päikesepaiste ja lilled”, nagu “What difference a Day “ laulus./

Siiski. Eesti ja Saksamaa vajusid majanduslangusesse, Venemaa agressioon Ukrainas jätkus ning kaks suurt panka, Credit Suisse ja Silicon Valley Bank, esitasid pankrotiavalduse. 

USA majandus aga kasvas mühinal, seda tänu suurele tarbimisele ja madalale tööpuudusele. Lisaks leevendas Hiina Covid-piiranguid ning taasavas ka oma majanduse.

Oleme teadlikud, et S&P 500 indeks on viimase kahe aasta vaates omadega vaevu plussis ja võlakirjad ei ole 2022. aasta kahjumist veel täielikult taastunud. Sellegipoolest oleme optimistlikud: oles finantsturge juba pikalt jälginud usume siiralt, et pikka perioodi vaadates turud tõusevad.

Kuidas näeb välja 2024. aasta?

**Jaanuar 2024. **

Inflatsioon Euroopas ja USAs on umbes 3% juures. See on aktsiaturgude jaoks ajalooliselt  üsna magus punkt. *Aastatel, mil inflatsioon on vahemikus 2-3%, on S&P 500 tõusnud 13,8%. *

Ka suured pangad nagu Goldman Sachs, Bank of America, J.P. Morgan ja Citibank näitavad 2024. aastale mõeldes aktsiate ja võlakirjade suhtes optimismi.

Kuigi on arvamusi, mis ennustavad kõrgete intressimäärade hilist mõju ning USA majanduse aeglustumist, isegi majanduslangust, tunduvad need stsenaariumid juba tänastesse hindadesse sisse arvestatud. Finantsturud on tulevikkuvaatavad, keskenduvad tõenäoliselt neist ennustustest kaugemale ning eeldavad majanduskasvu taastumist.

Usutakse, et nii Eesti kui Saksamaa väljuvad majanduslangusest ning jõuavad 2024. aastal taas kasvufaasi. 

Samuti on oodata palju siginat-saginat, draamasid ja uudiseid seoses novembris toimuvate USA presidendivalimistega. Siinkohal tasub meeles pidada, et USA majandus ja aktsiaturg on varasemate valimiste korral kasvanud sõltumata poliitilisest parteist, kelle kandidaat maailma olulisemaks riigipeaks vannutatakse (loe rohkem Alejandro poolt Äripäevale kirjutatud artiklist või blogist (inglise keeles)). 

Milline oli Pariisi kliimalepet järgivate aktsiate tootlus?

Jätkusuutlikel ja roheinvesteeringutel on mitmeid erinevaid tahke. Kliimamuutusele lahenduse leidmine on aga tõenäoliselt üks suurimaid, kui mitte kõige suurem väljakutseid ka finantsmaailmas. 

Kuna Pariisi kliimalepet järgivate ettevõtete eesmärk on vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks netonullini, toetame oma portfellides Pariisi kliimalepet järgivaid ettevõtteid (sh tehnoloogia, roheenergia… ) 

Pariisi kliimalepet järgivad aktsiad ületasid 2023. aastal üldist aktsiaturgu ja nägime taaskord, et maailma heaks tegutsevate ettevõtete valik Sinu investeerimisportfelli on ka finantsiliselt mõistlik otsus. 

US Paris-Aligned Climate stocks outperformed the regular S\&P 500 in 2023

Investoraktivism - kuidas me koos suurettevõtteid mõjutame?

Suurtel ettevõtetel on ka suur mõju - nii meile tarbijatena kui meie planeedile. Sestap ongi investoraktivism - tegevus, mille kaudu suuname ettevõtteid jätkusuutlikumale kursile - äärmiselt oluline. 

Eelmisel aastal kohtusime ShareActioniga sõlmitud koostöö raames rohkem kui 20 globaalse ettevõttega alates Pepsi’st kuni BASF’i ja BNP Paribas’ni. Iga kohtumise taga oli eesmärk suunata neid jätkusuutlikkusele. Neil kohtumistel esindame me Sind. 

Siin on mõned eelmise aasta edusammudest, mis me koos tegime.

Societe Generale:

See on Prantsuse pank, mis rahastas aastatel 2016-2022 fossiilsete kütuste projekte 98 miljardi USA dollari ulatuses, tehes Societe Generalest ühe suurima nafta- ja gaasiettevõtete laenuandja Euroopas!

Seetõttu kohtusime panga jätkusuutlikkuse eest vastutava juhiga, kes kinnitas, et Societe Generale lõpetab igasuguse uute nafta- ja gaasiprojektide rahastamise! See on uskumatu võit. 🙌

Võib-olla mäletad, et saatsime Societe Generale’ile selle palvega kirja juba veebruaris! Nad võtsid meid kuulda!

Unilever:

Unileveri tooteid kasutab iga päev 3,4 miljardit inimest. Ülemaailmse hiidettevõttena on Unilever-il märkimisväärne vastutus nii inimeste toitmise kui ka keskkonnamõjude ees.

Alatoitumine ja rasvumine mõjutavad umbes 3 miljardit inimest kogu maailmas. Toiduainete tootmine põhjustab 18% kasvuhoonegaaside heitkogustest maailmas, põllumajanduse ja maakasutuse kaudu.

Kohtusime Unileveri tippjuhiga - Global Head of R&D Nutrition.

Meie kohtumisel kinnitas Unilever taas ettevõtte eesmärke:

  • 2025. aastaks on ettevõtte taimsete toitude äritegevus kasvanud 25% (aastakäive 1,5 miljardit eurot).
  • 2028. aastaks on 85% toiduvalikust tervisliku toiteväärtusega.
  • 2039. aastaks on kogu väärtusahelas nullilähedased heitkogused, ületades seega Pariisi kokkuleppe tähtaega rohkem kui kümne aasta võrra.

Nestle: 

Pärast pikki arutelusid Nestle’iga ja kohtumist ettevõtte üheksa tippjuhiga, saavutasime meeletu võidu.

Nestle vastas meie soovidele ja avaldas esmakordselt info kogu oma toiduportfelli tervislikkuse kohta, avalikustades, et tervislik on sellest umbes pool (vaata lk 39 Nestle jätkusuutlikkuse aruandes; tervislikud on tooted, mille HSR on 3,5+).

See on suur võit läbipaistvuse osas. Jätkame ettevõtte survestamist, et nad seaksid selged eesmärgid ja suurendaksid tervislikumate toodete, sealhulgas taimsete toodete, müüki. 

Lõpetuseks üks põnev investoraktivismi projekt aastasse 2024.

Yara on globaalne keemiaettevõte, mis on keskendunud põllumajanduses väetamis - ja täppisviljeluse lahendustele. Kahjuks kasutab Yara väetiste põhikomponendi  - ammoniaagi -  tootmisel palju rohkem maagaasi kui keskkonnasäästlikke energiaallikaid. 

Kohtusime Yara jätkusuutlikkuse eest vastutava tippjuhiga (VP of Sustainability Governance) ja pettusime, sest ettevõte ei ole valmis seadma uusi jätkusuutlikkuse eesmärke. Ka ei avaldanud Yara sellekohast täiendavat infot. 

Kohtumise tagajärjel saatsime koostöös ShareActioniga kirja Yara tegevjuhile. Mis see tähendab? Kui ka temapoolne vastus ei ole meie jaoks positiivne, siis tõenäoliselt juhtub üks järgnevast:

  • Esitame ettevõtte vastu resolutsiooni enne 2024. aasta aktsionäride aastakoosolekut ja/või
  • palume kohtumist Norra valitsusega, et arutada nende kui Yara International’i suuraktsionäri rolli Yara jätkusuutlikkuse suunal.  

Norra toetab tugevalt keskkonnasäästlikule energiale üleminekut, seega peaks see igal juhul kehtima ka Yaras.

See ongi selleks korraks kõik. Hoiame Sind aasta jooksul toimuvaga kursis. 

These could also be interesting to you

  1. Tööandja kogumisplaan laseb Sul nutikalt tööandja abiga otse palgast investeerida

    Tööandja kogumisplaan laseb Sul nutikalt tööandja abiga otse palgast investeerida

    Soovid, et tööandja aitaks Sul palga(tõusu)st automaatselt investeerida?  Loe lähemalt, mis on tööandja Kogumisplaan ja kuidas Sina töötajana sellest võidad?

  2. Rahatarkuse koolitus tiimidele - mida tähele panna?

    Rahatarkuse koolitus tiimidele - mida tähele panna?

    Miks oma tiimile rahatarkuse koolituse tegemist kaaluda ja mida koolitust planeerides tähele panna?

  3. Mõjuga vs. roheline vs. jätkusuutlik vs. ESG-investeerimine - mis vahe neil on?

    Mõjuga vs. roheline vs. jätkusuutlik vs. ESG-investeerimine - mis vahe neil on?

    Rohelisest investeerimisest räägitakse täna palju, aga ka jätkusuutlikkust ja mõjuinvesteeringutest. Ka räägib iga endast lugupidav ettevõte täna ESGst, ka ESG investeeringud käivad palju meediast läbi. Oled Sa kunagi mõelnud, mis vahe neil terminitel on? Või mis see mõjuga investeerimine siis ikkagi tähendab?